Lääneranna suur laen ei pruugi vastata vallajuhtide esitletule

8,2 miljoni euro suurusest laenust, mille Lääneranna vald sai ainsana hankel pakkumise teinud AS Luminor Bankilt, läheb 3,4 miljonit seniste kohustuste refinantseerimiseks ja 4,8 miljonit koolimaja ehitusele. Laenuintress on 0,77protsendine panga marginaal, millele lisandub kuue kuu euribor, mis praegu jääb 2,7 ligi ja langeb.

Volikogu opositsioon on Lääneranna uue koolihoone ehituse ja selleks võetud laenude suhtes kriitiline olnud algusest peale, väites, et uhke koolimaja ehitamine käib omavalitsusel üle jõu. Opositsioon leiab, et ehituseks võetud laen paneb valla muu elu seisma, sest peale laenumaksete muuks enam raha ei jää. Isegi kui midagi läheb ootamatult rivist välja ja vajab parandamist, siis vallavolinik Andres Hirvela (valimisliit Tegusad Kogukonnad) sõnutsi pole enam võimalik avariitöödekski laenu võtta.

Kuigi vallajuhid on korduvalt avaldanud, et pangalaen makstakse tagasi kümne aastaga, on lepingus eritingimus: nimelt on tagasimaksegraafik koostatud hoopis 15 aasta peale. Maksmise lõpptähtaeg on siiski kümne aasta pärast, kuid 2034. aasta detsembris tuleb tagastada ühekorraga kogu kasutusse võetud ja seni tagastamata laenuosa.  

Lääneranna vallavanem Ingvar Saare keeldus mitme küsimise peale Pärnu Postimehele avaldamast, kui suur summa tuleb vallal pangale iga kuu tasuda ja lõpus korraga tagasi maksta, väites, et kuna laenu pole veel välja võetud, pole maksegraafikut koostatud. "Viimast osamakset ei oska ennustada, mida tollane volikogu otsustab, sinna on umbes kolm koosseisu aega," teatas Saare.

Hirvela ei usu, et vald sõlmib lepingu, ilma et oleks aimu, mis summades ja millal on tarvis laen tagastada.

Internetis vabalt kättesaadavate laenukalkulaatorite arvestuse järgi jääb 8,2 miljoni eurosest laenust kümnenda aasta lõpuks maksmata veel umbkaudu 3,2 miljonit eurot, kui teha maksegraafik 15 aasta peale. Seda, kui suur tuleb kuumakse ja viimane laenumakse, ei avaldanud vallavalitsus isegi volikogu revisjonikomisjoni esimehele Hirvelale sama väitega, et kuna laenu ei ole veel välja võetud, pole graafikutki. Hirvela ei usu, et vald sõlmib lepingu, ilma et oleks aimu, mis summades ja millal on tarvis laen tagastada.

Hirvela tõdes, et mis puudutab seda tüüpi laenu, kui lepingu lõpptähtaja lähenedes tagastatakse pangale korraga suurem summa, siis selles pole midagi eripärast. Ka Lihula vallal oli säherdune kokkulepe. Ta seletas, et kui graafiku lõpp hakkab lähenema ja selgub, et sellist summat pole kusagilt võtta, sõlmitakse summa suhtes refinantseerimise leping: kas pikendatakse laenu või võetakse järgmine laen.

Samuti ei soostunud Saare avaldama, mis allikatest ja mis summadest on tagatud Lihulas koolimaja ehituseks vaja minev summa. Tänavu juunis tunnistas Saare Pärnu Postimehele, et 11,6 miljoni eurole, mis kogu Lääneranna kooli kompleks maksma läheks, katet veel pole. Veebruaris jäi Lääneranna vald ilma 2,8 miljoni eurosest toetusest, millega oli arvestanud, ja see summa seisis eelarvestrateegiaski kooli ehituse rahastusallikana.

Meie leping on algusest peale kaetud finantsvahenditega: toetus+laen+omavahendid. Tahaks loota, et lehes muud rumalust ei avaldata. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare

Siinkirjutaja küsis vallavanemalt, kui suur summa on koolihoone ehituseks tarvis minevast rahast praegu veel puudu. "Mis küsimus see on?" päris Saare seepeale. Edasi väitis ta: "Meie leping on algusest peale kaetud finantsvahenditega: toetus+laen+omavahendid. Tahaks loota, et lehes muud rumalust ei avaldata."

Korduvale küsimusele, mis allikatest ja kui suurtes summades on tagatud kooli ehituse raha, lasi Saare vastata valla avalike suhete spetsialistil, et “kõik andmed on valla dokumentides olemas”.

Siiski on Hirvela arvestuse järgi koolimaja ehituseks 700 000 eurot puudu. Ta kalkuleerib, et ehitus ise läheb käibemaksuta maksma 9,5 miljonit eurot. Käibemaksuta summat arvestab ta põhjusel, et vald lõi koolihoone ehituseks ettevõtte Lääneranna Haldus, mis registreeritakse käibemaksukohuslasena, ja sedasi on võimalik ehituse käibemaks tagasi küsida. Seda juhul, kui valmiv hoone renditakse omavalitsusele turuhinnaga välja, kusjuures rendile lisandub käibemaks.

Koolimaja ehitamise teadaolevad finantsid on 4,8 miljoni eurone laen Luminori pangalt, ehitajalt 2,5 miljoni eurone järelmaks kolmeks aastaks ja 1,5 miljonit haridus- ja teadusministeeriumilt, millest 400 000 eurot kasutati ära uue maja projekteerimise tarvis. Vallavanem on varem öelnud, et hoone väliala, mida õppetööks pole vältimatult vaja, võib jätta teise ehitusetappi.

Valla teatel on Lihulasse koolimaja ehitava OÜ Ehitus5Eco projektijuht Reho Pakats kinnitanud, et Lääneranna gümnaasiumi ehitustööd püsivad graafikus ja seinad saavad jõuluks püsti. Koolimaja peaks kasutusvalmis olema 2025/2026. õppeaasta alguseks.