Täiendatud ⟩ Noaga teisi lapsi ähvardanud tüdruk suunati kinnisesse lasteasutusse

Mullu 26. augusti pärastlõunal ähvardas noaga relvastatud tundmatu neiu Pärnu südalinnas kinoseansi algust oodanud üheksa- ja kümneaastast tüdrukut. Veidi enne kella 16 tegid sõbrannad jõe ääres kiikudes aega parajaks, kui neile lähenes arvatavalt 13–15aastane pikajuukseline neiu, kes ähvarduste saatel nõudis raha. Kui ohvrid teatasid, et neil raha pole, käskis ähvardanu neil loovutada seljakotid. Tüdrukutel õnnestus põgeneda Pärnu Keskusesse ja sealt vanematele helistada.

Juhtumist teavitas häirekeskust ühe tüdruku isa. Politsei reageeris, kuid kurjategijat ei õnnestunud kohe tuvastada ega tabada. Politsei esindaja teatel raskendas uurimist kohalike turvakaamerate nappus, kuid isa algatusel leiti piirkonnast siiski kaamera, mis võis aidata juhtunut selgitada.

Selgus, et tegemist oli asenduskodus elava alaealise tütarlapsega, kes tunnistas oma teo kohe üles ja väitis, et see oli ebaõnnestunud nali. Raha väljapressimiseks kasutas ta sinakaslillakat värvi käepidemega ligemale kuue sentimeetri pikkuse teraga nuga. Tüdruk pole varem kriminaalkorras karistatud ja kahetses juhtunut siiralt.

26. mail mõistis Pärnu maakohus noakangelase süüdi relvaga röövimiskatses ja suunas ta karistuseks aastaks Maarjamaa hariduskolleegiumi ehk kinnisesse lasteasutusse. Kaitsjale määratud tasu 1159 eurot jätsid õigusemõistjad riigi kanda.

Noaga ähvardanu pani tahtlikult relvana kasutatava muu esemega ähvardades toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Prokurör: Tähtis on pakkuda alaealisele tuge

Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Pille Juhkov selgitas, et kuivõrd neiu on alaealine, varem kriminaalkorras karistamata ja kahetses oma tegu väga, oli prokuratuuri hinnangul kohane taotleda talle aastapikkust viibimist kinnises lasteasutuses.

"Alaealiste puhul lähtutakse rohkem alaealisest endast. Selliste juhtumite puhul on oluline pakkuda tuge ja lahendusi tema probleemidele, mis on tinginud selle, et ta sellise teo toime pani. Sellel neiul oli mitu probleemi, mistõttu just kinnine lasteasutus oli mõjutusvahendina spetsialistide hinnangul teda kõige rohkem toetav meede," selgitas Juhkov.

Kinnine lasteasutus on ajutine ööpäevane rehabilitatsiooniteenus. Laps pannakse asutusse, kust välja saab harva, kus kehtib režiim ja üritatakse vabaneda halbadest harjumustest, mistõttu noor sinna sattunud on. "Enamasti on sellistes asutustes lapsed vanuses 12–17. Kinnisesse lasteasutusse sattumise eeltingimus on, et laps on ohtlik endale või teistele," täpsustas prokurör.

Küsimusele, kui tavatu on, et alaealine ähvardab kedagi terariistaga, vastas Juhkov, et alaealiste puhul saab rääkida üksikjuhtumitest. "Paraku on noaga ähvardamine sagedasem nähtus joobes täiskasvanutel. Inimesed võtavad üha rohkem endaga kõikjale kaasa terariistu ja see muster tekitab muret," avaldas prokurör.

Juhkov toonitas, et nuga on ohtlik ese, millega on väga lihtne tekitada nii teistele kui endale raskeid vigastusi. "Seetõttu oleks targem ja ohutum sellised terariistad koju jätta," sõnas ta.

Täiendatud 9. juunil.

Kuidas toimub elu kinnises lasteasutuses?

Sotsiaalkindlustusameti mitmekülgse abivajadusega laste toetamise talituse juht Kelli Illison selgitas, et kinnisesse lasteasutusse suunamine kohtuotsuse alusel on mõjutusvahend, mida rakendatakse vaid erandjuhtudel. "Seda tehakse viimasel võimalusel, kui noore varasem käitumine, sotsiaalne taust ja õigusrikkumised näitavad, et ta vajab intensiivset tuge. Sellise mõjutusvahendi eesmärk ei ole karistamine, vaid suure abivajadusega noore abistamine ja tema edasise sotsiaalse toimetuleku toetamine, sest tegemist on seaduse mõistes abivajava lapsega," selgitas Illison. "See tähendab, et laps on küll teos süüdi mõistetud ja karistusseadustik näeb selle teo eest ette kolme- kuni 15aastase vangistuse, kuid teda ei ole karistatud karistusseadustiku järgi, vaid karistus on asendatud mõjutusvahendiga." 

Kinnises lasteasutuses järgitakse püsivaid reegleid, mis loovad noorele turvalise struktuuri. Näiteks vaheldub vaba aeg päevakavas arendava tegevusega ja nutiseadmete kasutamise ajal on konkreetsed piirid. Noored osalevad õppetöös, saavad individuaalset psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist tuge. "Võrreldes tavaeluga on nende päevakava märksa selgemalt struktureeritud ja järelevalve suurem, kuid eesmärk ei ole karistus, vaid turvatunde ja stabiilsuse pakkumine ja enesejuhtimisoskuste kujundamine," rääkis Illison.

Kinnises lasteasutuses elab alaealine iga päev kontrollitud ja turvalises keskkonnas, kus tema liikumisvabadus on küll piiratud, aga see ei tähenda täielikku isoleerimist: väljasõite või ajutiselt asutusest lahkuda lubatakse vastavalt noore toimetulekule, näiteks hariduslike, ravi või perekondlike vajaduste pärast, ja alati varem kooskõlastatult võrgustikuga. Otsused tehakse juhtumipõhiselt ja need sõltuvad noore käitumisest ja toimetulekust.

"Kinnise lasteasutuse teenus on kinnine nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Üldjuhul saab laps hakata kodus käima kohe, kui ta on asutuse korra ja päevarütmiga kohanenud ning suudab kas koos asutuse töötaja, lähedastega või iseseisvalt liikuda kodu ja asutuse vahel ennast või teisi ohtu seadmata," avaldas Illison. Toonitades, et alaealisel on õigus säilitada kontakt oma pereliikmetega.

Vanemate või hooldaja külastusedki on lubatud, nende sagedus ja korraldus sõltuvad noore individuaalsest juhtumiplaanist, kontaktide sobivusest ja asutuse üldkorraldusest. Samuti on võimalik sidet pidada telefoni või muude suhtlusvahendite kaudu, kui see ei ohusta last. "Kinnisel teenusel saavad last külastada kõik temale positiivset mõju avaldavad turvalised lähedased ja sõbrad," märkis Illison. Ta lisas, et külastuste üksikasju reguleerib iga asutuse sisekord, mida tutvustatakse lapse lähedastele esmasel kohtumisel. "Kõik külastused lepitakse enne kokku lapse ja tema lähedaste vajadusi ja võimalusi arvestades."

Haridus ja tugi sõltuvad noore vajadustest

Kõigile kinnises lasteasutuses viibivatele noortele tagatakse haridus nende vajaduste ja võimete järgi ning koostöös lapse kohaliku omavalitsusega (KOV) leitakse talle sobiv haridusteenuse pakkuja. "Kui alaealine ei valda eesti keelt, korraldatakse temale sobiv keeleline tugi ja võimalusel ka õpe emakeele baasil. Üleminek eestikeelsele õppele toimub järk-järgult, noore valmisoleku põhjal," seletas sotsiaalkindlustusameti talituse juht. Õppe korraldus järgib riiklikku õppekava, vajadusel kohandatult.

Illison avaldas, et mõjutusmeetme tõhususe määrab suuresti noore elukogemus ja taust. "Tema varasemast elukogemusest, traumast, toimetulekuraskuste ulatusest ja sellest, kui kättesaadavad on olnud teenused ja toetavad suhted. Noort mõjutab palju seegi, kui tugev on tema tugivõrgustik ja kui toetav on keskkond, kuhu ta pärast asutusest lahkumist naaseb," toonitas Illison. "Kui riskikäitumist soodustav keskkond, näiteks pere, sõprus- või kogukond, ei ole muutunud, esineb stigmat ja puudub mõistmine, suureneb oht, et noor langeb tagasi varasemasse käitumismustrisse. Seega on väga oluline, et juba kinnise teenuse ajal ja pärast asutusest lahkumistki pakub KOV jätkuvalt tugiteenuseid ja teeb koostööd noore pere ja kogukonnaga."