/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/06/07/16901861t1h39c5.jpg)
Sotsiaalministeerium soovib suurendada ohutust ujulates, basseinides ja veekeskustes ning teeb vee puhastamise nõuded paindlikumaks. Ühe olulisema muudatusena peab veekeskustel olema vetelpääste võimekus. Edaspidi saab kasutusele võtta ka veepuhastustehnoloogiaid, mis kaotab vajaduse kasutada kloori.
Sotsiaalministeeriumi nõuniku Ramon Nahkuri sõnade kohaselt on veekeskustes oluline sukeldumisoskusega vetelpäästja kohalolek.
"Vetelpäästet võtavad paljud veekeskused juba praegu tõsiselt, aga nüüd rõhutab seda ka seadus. Kuigi õnnetusi täielikult vältida ei saa ja igaühe enda vastutustundlik käitumine on oluline, aitab vetelpäästja kiire tegutsemisega tunduvalt vähendada traagiliste juhtumite riski. Ujulates ja veekeskustes peavad tundma end turvaliselt kõik külastajad, nii pered kui ka sportlased. Ennetuslahendused peavad olema maksimaalselt läbi mõeldud," selgitas Nahkur ja lisas, et veekeskuste atraktsioonid peavad olema turvalised ja vetelpäästjad pädevad. Ka iga külastaja saab kaasa aidata, olles tähelepanelik, jälgides enda ja teiste heaolu ning vajadusel abi kutsudes.
Kooskõlastusringile läinud määrus ei nõua vetelpääste kutsetunnistusega vetelpäästja olemasolu. Piisab sellest, kui ta oskab sukelduda, näiteks on läbinud vastava koolituse. Teenusepakkuja saab ise otsustada, kuidas vetelpäästet tagada, arvestades basseini sügavust ja muid eripärasid.
Näiteks on Tallinnas Kalevi ujula basseinid oluliselt sügavamad kui Pärnu Raja ujulas, mis tähendab, et ka vetelpääste võimekus nendes ujulates peab erinema. Vahel võib sügavustesse sukeldumine nõuda lisavarustust ja eriväljaõpet, aga ka see jääb teenuseosutaja hinnata ja korraldada.
Muudatused põhinevad ujulate tööohutuse töörühma soovitustel, kus ministeeriumide kõrval osalesid tervise-, päästeameti ja Eesti vetelpääste seltsi esindajad.
Kehtivas määruses pole tehtud suuri muudatusi alates 2007. aastast, nüüd muudetakse mitut aegunud nõuet paindlikumaks. Näiteks ei pea basseini enam tingimata kord aastas täielikult tühjendama ja puhastama, vaid seda saab veekeskus teha vastavalt vajadusele.
Tulevikus on võimalik senisest paindlikumalt kasutusele võtta uusi veepuhastustehnoloogiaid, mis tagavad puhta vee ka ilma kloorita (näiteks UV-kiirgus, ultrafiltratsioon, oksüdatsiooniprotsessid). Sellised tehnoloogiad on maailmas (näiteks Saksamaal) kasutusele võetud, et veekeskustes saaksid ujuda ka need, kes soovivad kloori vältida, näiteks allergiliste reaktsioonide tõttu.
