/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/17/16930837t1h78e4.jpg)
Kogu Pärnu orelifestivali kohal hõljub tänavu tugev Bachi ja barokiajastu vaim. Sel nädalal viib organist Ines Maidre koos jututaat Jaak Kännuga kuulaja Bachi muusikalist raamatukogu avastama ja hansapäevadel näitab end rahvale esimest korda suvepealinna uus ansambel.
Nimelt annavad Bachist maha jäänud käsikirjade koopiad meile väärtuslikku infot selle kohta, mis teda huvitas ja mõjutas. Olulist rolli tema muusikuteel mängis nootide ümberkirjutamine. Trükitud noote jätkus 17.-18. sajandil vähestele ja ainus viis neid omandada oli käsitsi kopeerida. Sellega tegeles Bach kogu elu, eriti usinalt aga nooruses, mil kopeerides sai hankida ka teadmisi eri kompositsioonitehnikate, heliloojate ja maade stiilielementide kohta.
Raamatukogukontsert tutvustab kuulajale Bachi elu ja loomingut veidi omamoodi formaadis, kus jutuvestja pajatused Bachi rännakutest ja eluseikadest vahelduvad muusikaliste illustratsioonidega orelil.
Bachi elu pakub Maidre sõnutsi palju hämmastavaid fakte, näiteks võttis ta korduvalt ette pikki, ligemale 400kilomeetrisi jalgsirännakuid, et kuulda-näha oma muusikalisi iidoleid. Bachi uudishimu ei raugenud aastategagi ja kuigi ta ei jõudnud kordagi Saksamaalt kaugemale, leiab tema loomingust tugevaid Prantsuse ja Itaalia mõjutusi. Seda eelkõige tänu nootidele, millega ta oma raamatukogu pidevalt rikastas.
/nginx/o/2025/06/17/16930838t1ha520.jpg)
Esimest korda ühineb orelifestival tänavu Pärnu hansapäevade rahvusvahelise kultuuriprogrammiga. Rõdukõrguses oma hiilgust ja pidulikkust demonstreeriva oreli ja organist Ines Maidre kõrval teeb all publiku tasandil kaasa Pärnu uus, varajase muusika huvist sündinud ansambel Ludus Pernavia. Siia kuulub vokaalgrupp Aita Kaaveri kolleegidest ja õpilastest ning barokkviiuliduo Leena Laas - Madleen Alasi. Löökpillidel lisab keskaja rüütli- ja rändmuusikute repertuaarile jumet Andrus Haugas.
/nginx/o/2025/06/17/16930847t1h10db.jpg)
Orelil oli hansalinnade kultuuriloos unikaalne tähendus: see polnud tavaline pill, vaid linna vaimuliku elu ja kultuuripärandi sümbol. Oreleid ehitati jumala kiituseks ja neisse panustati palju. Kehtis reegel "mida rikkam hansalinn, seda uhkemad orelid". Eriti kuulsad oma suurte ja silmatorkavate pillide poolest olid jõukad Saksa hansalinnad Hamburg ja Lübeck, kus orelikultuur püsib tänini au sees.
“Ka Eliisabeti kiriku uus orel sai ehitatud seoses 2010. aasta Pärnu rahvusvaheliste hansapäevadega ja selle prospekt kaunis sümbioosis kiriku lõunatiiva roosaknaga lisas Eliisabeti kirikule uue dimensiooni. Oli juba aeg, et Pärnu enda muusikud end hansapäevade areenil näitaksid!” põhjendas Maidre.